MEIST

George Riik ehitab Tiigi tn. 61 auruveski pannes sellega aluse suurtööstuslikule jahutootmisele Tartu linnas.

Oksjoni kaudu saab veski uueks omanikuks Felix von Berg.

F. Berg kingib Tartu Auruveski Liivimaa Põllumajanduse Tarvitajate ja Tootjate Ühistule. Võimsus 36 t jahu ööpäevas.

Veski omanikuks saab Peeter Jänes.

Veski natsionaliseeritakse Jahu ja Leivakombinaadile. Nimeks saab Tiigi veski.

Praegusele territooriumile ehitati Tartu Elevaator (mahuti). Äsja valminud elevaatorit hakkasid kasutama Saksa okupatsioonivõimud. Elevaatori juurde ehitati veski, mis jahvatas jahu sõjaväe tarbeks. Viljatornide alla rajati varjend ja sõjaväe veinikelder.

Taganevad Saksa väed õhkisid elevaatori alused sambad. Viljasilod jäid alusplatvormiga ühele vaiade reale toetuma ja olid 45 kraadi kaldu.

Taastati 1941 aastal ehitatud elevaator.

Moodustati Tartu Elevaatori ja Tiigi veski baasil Tartu Teraviljasaaduste Kombinaat. Tiigi veski nimetati ümber Veski nr 1.

Elevaatori juurde ehitatakse väike nisujahuveski, Veski nr 2.

Ehitati elevaatori teine korpus.

Ehitatakse uus rukkijahuveski, Lembitu veski. Veski nr 2 suletakse. Nisujahu toodetakse vaid Tiigi veskis.

Ühistu Tartu Viljasalv erastas riigilt Tartu Viljasalve veskid, elevaatori ja laohooned.

Tiigi veskis lõpetatakse jahu tootmine. Kogu tegevus ajaloolisel aadressil Tiigi 61 on lõppenud.

Ühistu asutas ettevõtte AS Tartu Veski (aktsiaselts) ja aktsiad müüdi Saksa firmadele.

Eesti kapitalil moodustatud OÜ Veskimehed (osaühing) omandas 50% AS Tartu Veski aktsiatest.

Rekonstrueerimise käigus hakati Lembitu veskis lisaks rukkijahu tootmisele jahvatama eraldi liinina nisujahu.

Rukkijahu tootmise seadmed vahetati välja kaasaegsete Bühleri seadmete vastu.
Ehitati uus vastuvõtuhoone transportööride võimsusega 250 tonni t/h teravilja.

Veskisse paigaldatakse mahetootmisliin. Alustatakse vilja kuivatamist. Ostetakse Lätis Dobele Veski koos viljahoidla ja söödatehasega.

Tartu Veski AS uueks nimeks sai Tartu Mill AS.